PEETER VÕSU ⟩ Kas USA ja Iisraeli kritiseerijad ei tea fakte?
(16.03.2026)
- Iraanist tulenev oht pole olnud hüpoteetiline, vaid vägagi reaalne.
- Meeleavaldustel on enamuses loosungid, mis kutsuvad üles võitlema nii USA kui ka Iisraeli vastu.
- Iraan on korduvalt ohustanud ja ka otseselt rünnanud Pärsia lahte läbivaid erinevate riikide laevu
Veebruari lõpus lahvatas sõjaline operatsioon Iraani vastu, mis tänaseks katab suurt osa Lähis-Idast.
Enamus lääneriikidest on USA ja Iisraeli
rünnaku heaks kiitnud, kuid osa neist, nagu Hispaania, on selle vastu ülimalt kriitilised, kirjutab Peeter Võsu.
Iisrael on nimetanud oma sõjalise operatsiooni Möirgavaks Lõviks. USA poolne panus on Eepiline Raev (Epic Fury).
Üllatavalt on kõlanud mitme Eesti ajakirjaniku arvamus, nagu poleks USA ja Iisraeli
rünnak olnud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuna see oli ennetav ja reaalse
põhjuseta. Teema pealiskaudsel käsitlusel võikski nii arvata, kuid need, kes on
konflikti taustaga rohkem kursis, saavad aru, et asi pole päris nii. Tõenäoliselt ei tea
suur osa kriitikuid neid fakte, mida rahvusvaheline meedia selles kontekstis ei ole
kajastanud.
On tõsi, et Iraani ründamisel on USA enamasti rõhutanud vajadust hoida ära, et Iraan
ei saavutaks tuumarelva võimekust ega omaks ohtlikult suurt hulka ballistilisi rakette.
Eriti arvestades rakettrelvade suurt kiirust ja
purustusjõudu ning lõpuks ka võimalust varustada need tuumalõhkepeadega.
Valitsuse postitustes on USA teatanud ka vajadusest hävitada Iraani laevastik, kes
on ohustanud rahvusvahelist meretransporti Pärsia lahe piirkonnas. Neljanda
eesmärgina on nimetatud Iraani relvade ja raha sattumist eri rühmituste kätte Lähis-Idas.
Reaalselt toimunud rünnakud muudavad USA sõjalised vastused kindlasti
legitiimseteks.
Need põhjused liigituvad sellises kontekstis vajadusena teha ennetavaid lööke, seda
eriti USA perspektiivist lähtudes. Kuid vajadus Iraani sõjalise võimekuse
ennetamiseks tuli USA puhul nii mitme reaalse rünnaku kui ka otsese ähvarduse
tõttu. Teadupärast, Iraan on lähiajaloos mitu korda rünnanud USA saatkonnahooneid
ja armeebaase Lähis-Idas. Iraani äärmuslust toetavatel meeleavaldustel on
enamuses loosungid, millel kutsutakse üles võitlema nii USA kui ka Iisraeli vastu.
Reaalselt toimunud rünnakud muudavad USA sõjalised vastused kindlasti legitiimseteks.
Ka Iisraeli positsioonilt vaadatuna ei olnud kindlasti tegemist ennetavate
löökidega, vaid otseselt enesekaitsega. Iraani rünnakud Iisraeli vastu ei ole olnud ainult hüpoteetiline võimalus,
vaid on juba pikemat aega reaalselt aset leidnud.
Otsene sõjaline kokkupõrge oli küll alles möödunud aasta juunis, kuid oma «käepikenduste» kaudu
on Iraan Iisraeli rünnanud kogu aeg, sageli iga päev.
Rünnakud mitmest suunast
Suurimateks Iraani «käepikendusteks» on viimastel aastatel olnud Hezbollah
Liibanonis, Hamas Gazas ja huthid Jeemenis. Nendel rühmitustel on läbi aastate
olnud kümned tuhanded palgalised võitlejad ja kasvav raskerelvade varu.
Huthid ründasid Iisraeli Iraani ballistiliste rakettidega Gaza sõja toetuseks
2023. aasta oktoobris ja ka 2024. aastal. Täiemahulised sõjad Iisraeli ja
Hezbollah vahel on toimunud 2006. aastal ja vahetult pärast Hamasi rünnakut
Gazast 2023. aasta oktoobris. Hezbollah’ relvastuses oli 2023. aasta sõja alguses
peale käsirelvade ligi 150 000 eri laskeulatuse ja purustusjõuga raketti. Hästi
relvastatud ja rahastatud armeesse kuulus mitukümmend tuhat võitlejat.
Terroristlik rühmitus tegutses Liibanoni ja osaliselt ka Süüria territooriumil, kuid ei
allunud kummalegi valitsusele. Rünnakuid Iisraeli vastu korraldati maa-alustest
tunnelitest, mida oli kilomeetrite kaupa Iisraeli piiri vahetus läheduses. Tänavu talvel
teatasid Iisraeli allikad, et suur hulk Hezbollah’ ohvitsere oli Iisraeli õhulöökides
hukkunud, mistõttu saatis Iraan vajalikud asendused.
Teine suurim ohuallikas Iisraelile oli Gazat reaalselt valitsev Hamas,
umbes 40 000-liikmelise armeega. Suur osa Hamasile laekunud rahast, väljaõppest
ja relvadest tuli Iraanist. Iraan oli selles sõjas kindlasti ka Hamasi ideoloogiliseks
innustajaks ja toetajaks.
Alates 2005. aastast, kui Iisrael loovutas Gaza araablastele kuni 2023. aasta sõjani,
hoidis Hamas pidevalt Iisraeli raketitule all. Rahulikumatel aegadel toimus see
üksikute rakettidega igal nädalal, ärevamatel aegadel mitmesaja või isegi mitme
tuhande raketiga mõne päeva jooksul. Hamasi enda määratud eesmärk on olnud ei
midagi vähemat, kui Iisraeli täielik hävitamine.
Lisaks nendele on Iraan olnud oluline rahastaja ja relvastaja Palestinian Islamic
Jihad’ile Gazas ja mitmele rühmitusele Süürias. Nende mahitajaks, organiseerijaks ja
ideoloogiliseks juhiks on olnud Iraani äärmusislamistlik valitsus.
Iisraeli sõjaline vastus Iraani pikaajalisele agressioonile on igati põhjendatud – see
pole ennetav löök hüpoteetilise ohu vastu, vaid on igati mõistetav enesekaitse
vaenlase vastu, kes on otsustanud ta hävitada.
Iraani ja Hezbollah suhte otseseks näiteks on kindlasti ka asjaolu, et kohe
pärast Iisraeli õhulööke Iraani pihta 28. veebruaril alustas Hezbollah aktiivset
sõjategevust Iisraeli vastu. Põhjusena toodi Iisraeli rünnak Iraani vastu. Lahingud
Iisraeli ja Hezbollah vahel on tänaseks võtnud täiemahulise sõja mõõtmed. Mõlemalt
poolt on antud sadu õhulööke päevas. Põhimõtteline erinevus on selles, et Iisrael
ründab vaenlase militaartaristut, Hezbollah pommitab Iisraeli tsiviilasulaid.
Kuna Iraani valitsus on aastakümnete jooksul järjekindlalt üritanud Iisraeli
mitmete rühmituste vahendusel hävitada, siis tuumarelv ja kaugmaaraketid nende
käes oleks ilmselgelt otseseks ja eksistentsiaalseks ohuks Iisraelile.
Loomulikult on kaudsemalt ohustatud ka USA ja kogu lääne ühiskond, kelle vastu on
Iraani valitsuselt kõlanud pidevalt ähvardusi. Ka need ohud ei ole olnud üksnes
teoreetilised. Iraani merevägi ja Iraani relvastatud rühmitused piirkonnas on korduvalt
ohustanud ja ka otseselt rünnanud Pärsia lahte läbivaid eri riikide laevu. Samuti on
huthid Iraani toetusel korduvalt rünnanud ja rüüstanud laevu Pärsia lahe piirkonnas.
Viimastel kuudel enne Iisraeli ja USA ühist operatsiooni Iraani vastu hoogustas Iraani
valitsus ballistiliste rakettide tootmist ja tuumarajatiste taastamist, mis olid
kahjustatud möödunud suviste õhulöökide tagajärjel. See oli otseseks ohuallikaks,
mis tuli neutraliseerida. Tänaseks on Iraan tulistanud Iisraeli sadade ballistiliste
rakettide ja droonidega. Iisraelis on hukkunud Iraani ja Hezbollah ühisrinde tulemusel
vähemalt 15 inimest ja haavatuid on üle 3000. Riigis valitseb eriolukord. Koolid ja
enamus asutusi on suletud.
Režiim ei vali ohvreid
Kogu tsiviliseeritud maailma üllatas Iraani rünnak enda suhtes sõbralike araabia
riikide vastu. Mitmed õhulöögid anti hotellide ja teiste tihedalt rahvastatud
tsiviilobjektide pihta. Lisaks ähvardustele kogu tsiviliseeritud maailma vastu on Iraani
äärmusislamistide režiim väga jõhkralt käitunud ka oma rahvaga. Tänavu jaanuaris
suruti väga julmalt maha opositsiooni meeleavaldused. Surma said tuhanded Iraani
kodanikud, kes ei nõustunud valitsuse poliitikaga.
Läbi aegade on valitsus oma kodanikelt nõudnud absoluutset kuulekust. Keelatud on
olnud mitte ainult oponeerimine võimul olevale valitsusele, vaid ka igasugune
vastuolu äärmusislamistlike tavadega. Mitte ammu tapeti noor daam, kes ei katnud
oma pead vastavalt nõuetele.
Arvestades kõiki seniseid arenguid on Eestil kindlasti korrektne
reservatsioonideta toetada USA ja Iisraeli ühisrinnet Iraani vastu.
Vaatamata kõigile erinevustele tundub, et läänemaailma vihkamine on teinud Iraani ja
Venemaa liitlasteks. Omavaheline relvasüsteemide jagamine on kindlasti
suurendanud ohtusid neilt mõlemalt.
Arvestades kõiki seniseid arengujooni on Eestil kindlasti korrektne
reservatsioonideta toetada USA ja Iisraeli ühisrinnet Iraani vastu. Jääb vaid loota,
et võimalikult ruttu saavutatakse seatud eesmärgid: lõpetada
tuumavõimekus ja kaugmaaraketid ning terror merel ja terroristide relvastamine
piirkonnas. Parimal juhul ka režiimivahetus. Siiani on operatsioon olnud edukas,
andes lootust seatud eesmärgid saavutada.