Iisrael tähistas Jeruusalemma päeva!

Peeter Võsu

20.05.2023

Iisrael tähistas reedel, 19. mail Jeruusalemma päeva. Sellega tähistati Jeruusalemma taasühendamist ja Iisraeli riigi kontrolli alla võtmist 1967-ndal aastal. Rahvusvaheliselt peetakse seda 7-ndal juunil, kui Kuuepäevasõja kolmandal päeval Iisrael vabastas oma põlise pealinna Jordaania ebaseadusliku okupatsiooni alt ja ühendas selle taas ühtseks linnaks. Iisrael peab seda sarnaselt kõigi oma tähtpäevadega juudi kalendri järgi, mistõttu oli selleks tänavu 19. mai.

Oluliseks osaks tähtpäeva tähistamisel oli rongkäik, mida nad ise nimetasid Jeruusalemma Lipumarsiks. Protsessioon sai alguse Sacher pargist, kust liiguti vanalinna müürini Mamilla lähedal. Seal rongkäik hargnes kaheks. Osa sisenes vanalinna Damascuse värava, osa Yaffa värava kaudu. Kokku saadi taas Nutumüüri väljakul, kuhu kõik osavõtjad saabusid oma lippude, loosungite, õhupallide ja muu atribuutikaga, et pidada seal pidulik tähtpäeva koosolek.

Möödunud aegadel on rahutuste tõttu sageli protsessiooni marsruuti muudetud selliselt, et see ei läbiks vanalinna Muslimi kvartalit. Seekord läks kõik plaanipäraselt.

Põlise pealinna taasühendamine 19 aastat pärast taasiseseisvumist oli Iisraeli riigi taastamise järgselt kahtlemata kõige olulisemaks sündmuseks. See on ainsaks vihjeks, mille Jeesus andis tulevasi sündmusi ette kuulutades detailselt. Luuka Evangeeliumi 21-se peatüki 24-ndas salmis on Jeesuse tsitaat: „Suur kitsikus tuleb selle rahva peale, … ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganate tallata, kuni paganate ajad saavad täis.“ Jeesus ütles sellega ette, et Jeruusalemm läheb tagasi juudi rahvale.

Iisrael saavutas Jeruusalemma Kuuepäevasõjas ootamatult. Sõja initsiaatoriteks olid ümberkaudsed araabia riigid, kes lootsid Iisraeli hävitada. Iisrael lootis ennast viimase võimaluseni kaitsta, kuid neil puudus usk mingitki edu saavutada. Valmistati haudu, kuhu oma langenuid matta, mitte ideid, kuidas toimida oma põliste maadega, kui need tagasi saadakse. Lisaks Jeruusalemmale saavutas Iisrael selle sõja tagajärjel ka Juuda ja Samaaria.

Kui armeejuhid teatasid raadioside kaudu, et Templimägi kuulub taas Iisraelile, kohkusid poliitilised juhid ja olid hirmul, et sattuvad kogu maailma hukkamõistu ja võib-olla ka füüsiliste rünnakute alla. Iisraeli lipp, mis oli Islamiusu pühakoja, Kuldse Kaljukupli peale heisatud, kästi kohe maha võtta. Kinnitati, et Islamiusu pühakojad jäävad Templimäele.

Suure ja ootamatu võidu järel Kuuepäevasõjas sõlmis Iisraeli valitsus uskumatult halva lepingu Islamiusu kogukonnaga. Lepiti kokku, et kuigi Templimägi jääb Iisraeli riigi koosseisu, hakkab seda haldama Islamiusu Vaimulik Valitsus, kelle patrooniks on Jordaania Kuningas. Selle tagajärjeks on tänaseni olukord, kus Iisraeli Politsei peab seal korda, kuid juudid ja kristlased saavad seda külastada vaid paari tunni jooksul päevas. Nad ei tohi sinna kaasa võtta midagi, mis võiks muslimeid ärritada ja ei tohi seal palvetada, ka mitte vaikselt. Selle korraga ei ole juudid siiani leppinud ja see põhjustab jätkuvalt pingeid ja lahkhelisid.

Templimägi ei olnud muidugi ainus paik, mille Iisrael oma kontrolli alla sai. Jeruusalemmas on palju piirkondi, mis ühendati tervikuks Linnavalitsuse haldusalasse. Vaatamata sellele ei ole linn tänagi veel ühtne, vaid araablased elavad oma linnaosades ja juudid oma osades. Nii erinevaid kultuure on keeruline integreerida. Deklareeritakse, et linn on ühtne, kuid praktikas on see protsess, mis võtab aega.

Nagu mitmeski muus osas, otsustas Iisrael ka pealinnaks valida Jeruusalemma, mis seda on ajalooliselt olnud alates kuningas Taaveti ajast kuni aastani 70, kui Rooma riik selle juutide ülestõusu mahasurumisel hävitas. Iisrael rajas oma pealinna Jeruusalemma otsekohe pärast iseseisvussõja lõppu, 1949. aastal. Pärast Jeruusalemma ühendamist deklareeris Parlament, et see jääb püsivalt jagamatuks pealinnaks. See tähendab, et vaatamata araablaste nõuetele teha oma riik ja saada osa Jeruusalemmast selle osaks, ei anna Iisrael selles osas kindlasti järele.

Jeruusalemm on ka Iisraeli suurimaks linnaks. Seal elab ligi miljon inimest, mis on ligi 10% kogu riigi elanikkonnast. Jeruusalemmas peetakse kõige täpsemalt kinni ka juudiusu kommetest, millest kõige nähtavamaks on shabbati ja muude usupühade piirangud.

Jeruusalemm on kristliku turismi või palverännakute kõige olulisemaks sihtkohaks. Seetõttu on turism seal ka oluliseks majandusharuks. Majutuse ja muu teenindussfääri osas ületab nõudlus kõvasti pakkumist, mistõttu hinnad on pidevas tõusutrendis.

Vaatamata probleemidele, on Püha Maa taastamine juudi rahvale pöördumatuks protsessiks. Seda on kõik Piibli prohvetid ette kuulutanud. Kuna tegemist ei ole lihtsalt rahvusliku ärkamisega, vaid vaimuliku arenguga, on kõik taeva alused kurjuse jõud selle täitumise vastu. See sarnaneb Moosese ajale, mil Jumal oli otsustanud moodustada Abrahami järglastest iseseisva riigi Kaananimaal, mil kurjuse jõud otsustasid kõik poisslapsed tappa, et nurjata Jumala plaani. Ka Betlehemis tapeti kõik piirkonna poisslapsed, et tappa Jeesuse, et ta ei saaks inimkonda lunastada.

Iseseisva Iisraeli riigi taassünd on kinnituseks, et inimesed ei suuda Jumala plaane nurjata. Sarnaselt oli ka Jeruusalemma taasühendamisega. See on aja märgiks, et teatud ajastu hakkab lõpule jõudma ja järgmine on algamas.

See on kõige olulisemaks põhjuseks juutidele, et tähistada seda tähtpäeva väärikalt. Samuti võivad kristlased, kes tunnevad piisavalt Piiblit, tähistada Jeruusalemma päeva, kui ühte verstaposti Jumala plaanide täitumise teel.