AKTUAALSET

22.10.2026

Iisraelis toimuvad teisipäeval, 27. oktoobril Knesseti valimised. Valitakse Knesseti järgmise koosseisu 120 liiget neljaks aastaks. Tänaseks on juba toimunud eelvalimised diplomaatilistes esindustes ja armees (IDF). Valimistulemused peaks saama kinnitatud 4.11. Seejärel toimuvad koalitsiooni läbirääkimised.

Parlamenti pääsevad erakonnad, kes ületavad 3.25% künnise. Kuna väikeparteid jääks muidu künnise taha, on neil võimalik enne valimisi moodustada valimisliitusid, mis pärast valimisi võivad taas laiali minna.

Eelmine parlamendi koosseis oli ligi poole sajandi jooksul esimene, mis püsis koos mandaadi lõpuni. Peaminister Netanyahu on kaasaegse Iisraeli riigi kõige kauem võimul olnud valitsusjuht.

Iisraeli valitsused on läbi aegade koosnenud väge paljudest erinevatest koalitsioonipartneritset. Seal valitseb tõeline arvamuste paljusus ja kompromisside tegemine on vältimatu. Hetkel on võimul paremtsentristlik Likud koos rahvusreligioossete ja religioossete ortodoksi erakondadega. Parempoolse ideoloogia toetajaid on täna Iisraelis ligi 2/3 rahvast.

Võimul olevad väiksemad paremerakonnad on juba enne valimisi teatanud, et valimisvõidu korral toetavad peaminister Netayahu jätkamist. Mingi osa paremerakondadest on peaminister Netanyahuga konfliktis ja hoiaks pigem vasaku tiivaga kokku, kui see aitaks praegust valitsusjuhti kukutada.

Lisaks parem ja vasakjõududele on Iisraeli parlamendis alati ka araablastest kodanike esindatus. Tänavu pakuvad arvamusküsitlused neile osakaalu väikest kasvu. Võimalik, et neid pääseb Knessetisse 14. Nad enamasti ei toeta ei koalitsiooni ega opositsiooni.

Enamus rahvusikest jõududest, nii Netanyahu toetajad kui ka vastased, on enne valimisi öelnud konkreetse „ei“ mistahes nimega teise riigi moodustamisele keset Iisraeli. Seda on kinnitanud ka tänane paeministri erakond Likud.

Iisraeli meedia on välja toonud kõige rohkem erimeelsusi ortodoksete juutide armeeteenistuse teemal. Teiseks teravaks teemaks on pikka aega olnud justiitssüsteemi reform. Loomulikult on eriarvamusi palju ja kõigil võimalikel teemadel, kuid alati on jõutud ka mingisuguste kompromissideni.

Milleni need valimised viivad, selgub juba loetud päevade pärast. Iisrael on tugev ja arenenud demokraatia, mistõttu võib kindel olla, et toimuvad ausad valimised ja kes iganes osutuvad valituks hakkavad teostama rahvalt saadud mandaati.

27.08.2026

Iisraeli meedias kõlas arvamus, et status quo Templimäel on mõranemas. See tähendab, et Iisraeli Kuuepäevasõja järgselt sätestatud olukord, et Templimäel võivad palvetada ainult islamiusulised ja teised ei või, on muutumas. See kord, mis on kestnud juba ligi 60 aastat, on olnud eriti diskrimineeriv juutide suhtes, kelle jaoks on tegemist judaismi kõige pühama paigaga.

Muudatuste taga Templimäel on juba mõne viimase aasta jooksul olnud tänane Iisraeli valitsus. Eriti on nende ellukutsumisega silma paistnud Rahvusliku Turvalisuse Minister Itamar Ben-Gvir, kes on ise korduvalt Templimäge külastanud ja seal avalikult palvetanud.

Varasemalt arreteeris Iisraeli Politsei need, kes seal palvetasid või isegi kes hetkeks silmad sulgesid või huuli liigutasid, mida võis tõlgendada palvetamisena. Kuna Politsei töötas Minister Ben-Gviri alluvuses, ei saanud nad oma ülemust arreteerida, vaid pidid hoopis kaitsma. Vähehaaval lisandus juutidel vabadusi võtta mäele kaasa sümboolikat ning palvetada ja isegi laulda seal.

Tänavu on Iisraeli turvajõud lubanud Templimäele kaasa võtta teatud vormi palve tekstidega, mis mahtus ühele paberilehele. Möödunud pühapäeval katsetati esmakordselt 15-liikmelise rühmaga, kellel lubati kaasa võtta palveraamatud.

Iisraeli rahva patriootlikum osa on pidevalt väljendanud nördimust oma valitsuse vastu, et neid diskrimineeritakse usuliselt. Palvet ei saa pidada kunagi kellegi vastalisuseks. Oma riigi kõige pühamas paigas kehtinud palvetamise keeld on kõigile tundunud ebaõiglasena, aga ka ebaloogilisena.

Loomulikult ei olda üldislt rahul olukorraga, kus Iisrael, kes võitis 1967. aastal Kuuepäevasõja, sõlmis Islamiusu Vaimuliku Kogukonnaga lepingu, kus islamistidele anti volitused administreerida judaismi kõige pühamat paika. Arvatavasti ei ole kaugel aeg, kui kogu selle kokkuleppe sisu üle vaadatakse ja revideeritakse. Seniks rõõmustavad kõik, kes on seda olukorda kritiseerinud, muudatuste üle, mis on diskrimineerimise vastu juba praegu astutud.

Jeesus ütles Luuka 21:24: „Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.“ Jeruusalemm ja eriti selle kõige kesksem osa, vanalinn, mille kõige olulisem osa on Templimägi, liideti Iisraeliga 1967. aastal. Sellle reaalne ülevõtmine on olnud protsess, millest väga tähtsal kohal on kindlasti Templimäe staatus.

Templimäe de facto kuuluvus on kindlasti ajamärk, mida tasub kristlastel tähele panna. See on ajamärk, mille jättis meile kõige selgemalt Jeesus, kui ta jüngritele vastas nende küsimusele tulevastest aegadest.

Jerusalem Prayer Breakfast – Jeruusalemma Palvushommikusöök – 2026

Peeter Võsu, 06.06.2026

Jerusalem Prayer Breakfast tõi Iisraeli igavesse ja jagamatusse Iisraeli pealinna kokku vähemalt 350 inimest ligi 40 riigist. Eesti delegatsioon oli nii suur, et seda nimetati pea igal sammul. Organisaatorid ja ametlikud Iisraeli poolsed esindajad võtsid meid soojalt ja südamlikult vastu. Tänusõnu kuulsime kõikjal kus liikusime, kuna olime seal vaatamata sellele, et enamus lennuühendusi veel ei toiminud.

Tänavu korraldati seda üritust juba kümnendat korda. Olen ise ka kõik korrad kohal olnud. Hea on pidada järjepidevust. Mitmed iga-aastased osalejad on saanud ka, kes vähem, kes rohkem, tuttavaks.

Kava oli tihe ja mitmekesine. Esimene päev oli, nagu juba tavaks saanud, väljasõidu päev. Valikud olid: Templimägi või Samaaria. Esimesel õhtul võõrustas kokkutulnuid Friends of Zion keskus, kutsujaks organisatsiooni president Mike Evans. Teise päeva esimene pool olime traditsiooniliselt Knessetis, kutsujaks MK Ohad Tal. Alates teise päeva õhtust kuni lõpuni toimus kogu edasine programm Waldorf Astoria hotellis. Kolmas päev algas Palvushommikusöögiga. Nii teisel kui ka kolmandal päeval toimusid päeval temaatilised seminarid. Kolmas päev lõppes piduliku õhtusöögiga.

Väljasõiduks valisin seekord mõningate uute sihtkohtade tõttu Samaaria. Eesmärgiks oli jõuda Ebal mäele, mis asub Shekemi linna kõrval. Erakordseks osutus Joosua altari külastus, mis on leitud juba möödunud sajandi 80’ndatel ja kinnitatud, et tegemist on ajalooliselt õige kohaga, kuid mille külastamine ei ole väga lihtne. See asub PA omavalitsusalade vahel ja teekond sinna võib olla ohtlik. Sõitsime kuulikindla bussiga. Meid saatis turvatöötajaga auto.

Joosepi altari ja Ebali ning Gerizimi mäega seotud lugu on kirjas Joosua raamatu 8. peatükis. Pärast Jeeriko ja Ai linnade vallutamist kogunes sinna kogu Iisraeli rahvas vastavalt Moosese käsule. Seal loeti ette kõik õnnistused Gerizimi mäel ja needused Ebali mäel, mis tabavad Iisraeli rahvast vastavalt nende kuulekusele oma Jumalale.

Ebali mäele rajati mõne nädala eest uus juudi asundus. Üks maja oli püsti. Buldooser kaevas just järgmise maja vundamendi kraavi. Väga erakordne oli kaasa elada juutide oma maa taasasustamisele, mis toimub sarnaselt Joosua maa ülevõtmisega ajaloos.

Külastasime veel ühte paari aasta vanust juudiasundust, kus toimus kohtumine Samaaria kuberner Yisrael Kantz’iga ja ühe Iisraeli ministriga.

Plaanis oleks olnud ka Samaaria linna külastus, kuid seoses paiga ohtlikkuse ja meie ajakava umbe jooksmisega jäi see järgmiseks korraks.

Õhtune kava jätkus Friends of Zion keskuses. Kutse sinna tuli keskuse presidendilt, Mike Evans’ilt, kes pakkus kerge õhtueine ja korraldas meile oma meediakeskuses õhtuse koosoleku.

Teine päev algas traditsiooniliselt vara hommikul Knessetis. Võõrustajaks Knesseti liige Ohad Tal. Sõna said mitmed Knesseti ja valitsuse liikmed ning korraldajad ja külalised. Ise sain kaasas olla lühikeses palveosas. Muusikat tegid Andres Mustonen ja Birgitta Veksler. Lühisõnumitega esinesid ka Eesti külalised Mart ja Martin Helme. Teemad katsid nii Iisraeli Piibellikku ja ajaloolist õigust omale maale kui ka hetkeolukorda seoses mitmete konfliktidega.

Palvushommikusöögist võtsid osa teiste hulgas ka Asevälisminister Sharren Haskel ja Diaspora minister Amichai Chikli. Pidulikule õhtusöögile saabus ka Välisminister Gideon Saar. Õhtul tegi avaliku palve ka Helle-Moonika Helme.

Pikemate sõnavõttudega esinesid korraldajad: Palvushommikusöögi kaasesimehed Robert Ilatov (Israel) ja Michelle Bachmann (USA) ning Direktor Albert Veksler. Seoses fookusega oma maa taasasustamisel olid kohal ka Samaaria kuberner Yisrael Kantz ja Judea kuberner Yossi Dagan.

Kohal oli ja mitmel korral sai sõna Rabi Yehudah Glick, ilma kelleta ei oskaks seda üritust ette kujutada. Tema sõnavõtud olid värsked ja tähendusrikkad. Tema esitusviis on olnud alati kaasakiskuv. Ann Graham-Lotz ütles kord pärast tema esinemist, et ta sobiks hästi Baptisti pastoriks. Ortodoksse judaismi rabina on ta loomulikes soojades suhetes kristlaskonnaga üle maailma. Olen temaga koos Templimäel palvetanud ja see ei olnud ainult zhest, vaid reaalne palveosadus.

Viimasel õhtul sai sõna ka Rabi Tuly Weisz, organisatsiooni Israel365 rajaja ja juht. Ta esitas ideed, et Iisraeli toetavatest kristlastest võiks saada Juuda ja Samaaria aukodanikud. Täna ei ole veel teada, kas see mõte ka realiseerub, kuid kindlasti väljendab see tema arusaamist meie sõprusest ja partnerlusest ning ühisest vaimulikust alusest.

Lõpuõhtul kasutas TV-7 direktor Helina-Diana Helmdorf head võimalust hotellis Waldorf Astoria mitmeid Eestist tulnud külalisi intervjueerida. Kuna Eestist sinna läinud meediaekspert ja ettevõtja Ants Seiler oli kohal koos võttetehnikaga, sai selle teostus heal tasemel võimalikuks. Sellest valmiv telesaade on suure tõenäosusega lähipäevil TV-7 eetris ja järelvaatamise võimalusega veebis vaadatav.

Jeruusalemma Palvushommikusöök on juutide ja kristlaste ühine ettevõtmine, mille korraldajaks ja eestvedajaks on Iisraeli Knesset. See järgib mitmel pool maailmas edukalt aset leidnud palvushommikusöökide võrgustiku mudelit. See on algusest peale muutunud väga rahvusvaheliseks ja heal vaimulikul põhjal olevaks suursündmuseks. Suur osa asutajaliikmetest osaleb sellel jätkuvalt, aastatki vahele jätmata. Seda on ka mitmetesse riikidesse, kaasa arvatud Eestisse eksporditud. Sellele unikaalsele liikumisele võib oodata suurt tulevikku.

Peeter Võsu, 22.04.2026

Tänaseks on Iisrael sõlminud vaherahu kõigil rinnetel. 7.04 sõlmiti vaherahu Iraniga. Seejärel Liibanoniga. Hamasiga kehtib vaherahu juba möödunud aasta 10.10. Vaatamata positiivsele arengule kõigil rinnetel on kõik need lepingud vaid ajutised relvarahu lepingud, mis tähendab, et püsivaks rahuks tuleb teatud tingimustes alles kokku leppida.

Kuna tegemist on vaenlastega, kelle eesmärgiks on Iisraeli hävitamine, on tegeliku rahuni jõudmine pigem ulmevallast. Ka juba sõlmitud vaherahu on habras ja selle hoidmine nõuab Iisraeli armee poolset valvsust ja vajadusel ka tegutsemist.

Sellele vaatamata tühistas Iisrael 18.04 riigis kehtinud eriolukorra. See tähendab, et taas on avatud koolid ja ettevõtted, mis olid alates 28.02 suletud. Kaotatud on ka kõik piirangud nii siseruumides kui ka vabas õhus kogunemistele.

Erand tehti juba 17.04 toimuvale Jeruusalemma maratonile, kus erinevate distantsidel osales ligi 50 000 inimest. Iisraeli lennufirmad on taastanud nii kohalikud kui ka rahvusvahelised lennuühendused. Vähehaaval lisandub nendele ka rahvusvahelisi lennufirmasid.

Iisrael tähistab täna (22.04) oma 78. taassünni aastapäeva (Iseseisvuspäeva). Riik saab tänu piirangute kaotamisele seda tavapäraselt, suure rahvapeona pidada.

Iseseisvuspäeval avaldab riigi statistikaamet tavaliselt ka rahvastiku kohta käivat statistikat. Iisraeli rahvastik kasvas möödunud aasta jooksul 1.4% ja on tänaseks üle 10.24 miljoni. Pisut vähem, kui 8 miljonit nendest on juudid ja nendega seotud isikud, 2.15 miljonit on araablased ja ligi 300 000 on muust rahvusest kodanikud.

Enamus rahvastiku juurdekasvust, 177 000 sündi, tuli loomulikust iibest. Osa ka kodumaale naasnud juutidest, keda oli ligi 21 000. See on eriti hea tulemus seoses väga ebakindla või ka otseselt sõja ajaga. Positiivsest saldost läksid maha riigist lahkujad ja ka surma läbi lahkunud inimesed, mis kokku andis hea tulemuse, 1.4% juurdekasvu.

Iisrael on juba mõned aastad olnud maailma suurimaks juudiriigiks, kus elab üle 45% kogu planeedi juutidest, keda arvatakse, et on kokku ligi 16 miljonit.

Seoses vaherahu lepingute ebakindlusega on suuremad Iisraeli teenindavad lennufirmad ettevaatlikud oma tavapärase graafiku taastamisega. Iisraeli külastada soovijatel ei ole hetkel veel palju valikuvõimalusi, kuid reisimine on siiski võimalik. Mitmed arengud annavad lootust, et habras rahu jääb kauemaks püsima.

PEETER VÕSU ⟩ Kas USA ja Iisraeli kritiseerijad ei tea fakte?

16.03.2026

Iraanist tulenev oht pole olnud hüpoteetiline, vaid vägagi reaalne. Meeleavaldustel on enamuses loosungid, mis kutsuvad üles võitlema nii USA kui ka Iisraeli vastu. Iraan on korduvalt ohustanud ja ka otseselt rünnanud Pärsia lahte läbivaid erinevate riikide laevu. Veebruari lõpus lahvatas sõjaline operatsioon Iraani vastu, mis tänaseks katab suurt osa Lähis-Idast. Enamus lääneriikidest on USA ja Iisraeli rünnaku heaks kiitnud, kuid osa neist, nagu Hispaania, on selle vastu ülimalt kriitilised, kirjutab Peeter Võsu. Iisrael on nimetanud oma sõjalise operatsiooni “Möirgavaks Lõviks”. USA poolne panus on “Eepiline Raev” (Epic Fury).

Üllatavalt on kõlanud mitme Eesti ajakirjaniku arvamus, nagu poleks USA ja Iisraeli rünnak olnud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuna see oli ennetav ja reaalse põhjuseta. Teema pealiskaudsel käsitlusel võikski nii arvata, kuid need, kes on konflikti taustaga rohkem kursis, saavad aru, et asi pole päris nii. Tõenäoliselt ei tea suur osa kriitikuid neid fakte, mida rahvusvaheline meedia selles kontekstis ei ole kajastanud. On tõsi, et Iraani ründamisel on USA enamasti rõhutanud vajadust hoida ära, et Iraan ei saavutaks tuumarelva võimekust ega omaks ohtlikult suurt hulka ballistilisi rakette. Eriti arvestades rakettrelvade suurt kiirust ja purustusjõudu ning lõpuks ka võimalust varustada need tuumalõhkepeadega. Valitsuse postitustes on USA teatanud ka vajadusest hävitada Iraani laevastik, kes on ohustanud rahvusvahelist meretransporti Pärsia lahe piirkonnas. Neljanda eesmärgina on nimetatud Iraani relvade ja raha sattumist eri rühmituste kätte Lähis-Idas. Reaalselt toimunud rünnakud muudavad USA sõjalised vastused kindlasti legitiimseteks.

Need põhjused liigituvad sellises kontekstis vajadusena teha ennetavaid lööke, seda eriti USA perspektiivist lähtudes. Kuid vajadus Iraani sõjalise võimekuse ennetamiseks tuli USA puhul nii mitme reaalse rünnaku kui ka otsese ähvarduse tõttu. Teadupärast, Iraan on lähiajaloos mitu korda rünnanud USA saatkonnahooneid ja armeebaase Lähis-Idas. Iraani äärmuslust toetavatel meeleavaldustel on
enamuses loosungid, millel kutsutakse üles võitlema nii USA kui ka Iisraeli vastu.

Reaalselt toimunud rünnakud muudavad USA sõjalised vastused kindlasti legitiimseteks.

Ka Iisraeli positsioonilt vaadatuna ei olnud kindlasti tegemist ennetavate löökidega, vaid otseselt enesekaitsega. Iraani rünnakud Iisraeli vastu ei ole olnud ainult hüpoteetiline võimalus, vaid on juba pikemat aega reaalselt aset leidnud. Otsene sõjaline kokkupõrge oli küll alles möödunud aasta juunis, kuid oma «käepikenduste» kaudu on Iraan Iisraeli rünnanud kogu aeg, sageli iga päev.

Rünnakud mitmest suunast
Suurimateks Iraani «käepikendusteks» on viimastel aastatel olnud Hezbollah Liibanonis, Hamas Gazas ja huthid Jeemenis. Nendel rühmitustel on läbi aastate olnud kümned tuhanded palgalised võitlejad ja kasvav raskerelvade varu. Huthid ründasid Iisraeli Iraani ballistiliste rakettidega Gaza sõja toetuseks

2023. aasta oktoobris ja ka 2024. aastal. Täiemahulised sõjad Iisraeli ja Hezbollah vahel on toimunud 2006. aastal ja vahetult pärast Hamasi rünnakut Gazast 2023. aasta oktoobris. Hezbollah’ relvastuses oli 2023. aasta sõja alguses peale käsirelvade ligi 150 000 eri laskeulatuse ja purustusjõuga raketti. Hästi relvastatud ja rahastatud armeesse kuulus mitukümmend tuhat võitlejat. Terroristlik rühmitus tegutses Liibanoni ja osaliselt ka Süüria territooriumil, kuid ei allunud kummalegi valitsusele. Rünnakuid Iisraeli vastu korraldati maa-alustest tunnelitest, mida oli kilomeetrite kaupa Iisraeli piiri vahetus läheduses. Tänavu talvel
teatasid Iisraeli allikad, et suur hulk Hezbollah’ ohvitsere oli Iisraeli õhulöökides hukkunud, mistõttu saatis Iraan vajalikud asendused. Teine suurim ohuallikas Iisraelile oli Gazat reaalselt valitsev Hamas,
umbes 40 000-liikmelise armeega. Suur osa Hamasile laekunud rahast, väljaõppest ja relvadest tuli Iraanist. Iraan oli selles sõjas kindlasti ka Hamasi ideoloogiliseks innustajaks ja toetajaks. Alates 2005. aastast, kui Iisrael loovutas Gaza araablastele kuni 2023. aasta sõjani, hoidis Hamas pidevalt Iisraeli raketitule all. Rahulikumatel aegadel toimus see üksikute rakettidega igal nädalal, ärevamatel aegadel mitmesaja või isegi mitme tuhande raketiga mõne päeva jooksul. Hamasi enda määratud eesmärk on olnud ei midagi vähemat, kui Iisraeli täielik hävitamine. Lisaks nendele on Iraan olnud oluline rahastaja ja relvastaja Palestinian Islamic Jihad’ile Gazas ja mitmele rühmitusele Süürias. Nende mahitajaks, organiseerijaks ja ideoloogiliseks juhiks on olnud Iraani äärmusislamistlik valitsus.
Iisraeli sõjaline vastus Iraani pikaajalisele agressioonile on igati põhjendatud – see pole ennetav löök hüpoteetilise ohu vastu, vaid on igati mõistetav enesekaitse vaenlase vastu, kes on otsustanud ta hävitada.

Iraani ja Hezbollah suhte otseseks näiteks on kindlasti ka asjaolu, et kohe pärast Iisraeli õhulööke Iraani pihta 28. veebruaril alustas Hezbollah aktiivset sõjategevust Iisraeli vastu. Põhjusena toodi Iisraeli rünnak Iraani vastu. Lahingud Iisraeli ja Hezbollah vahel on tänaseks võtnud täiemahulise sõja mõõtmed. Mõlemalt poolt on antud sadu õhulööke päevas. Põhimõtteline erinevus on selles, et Iisrael ründab vaenlase militaartaristut, Hezbollah pommitab Iisraeli tsiviilasulaid. Kuna Iraani valitsus on aastakümnete jooksul järjekindlalt üritanud Iisraeli mitmete rühmituste vahendusel hävitada, siis tuumarelv ja kaugmaaraketid nende käes oleks ilmselgelt otseseks ja eksistentsiaalseks ohuks Iisraelile. Loomulikult on kaudsemalt ohustatud ka USA ja kogu lääne ühiskond, kelle vastu on Iraani valitsuselt kõlanud pidevalt ähvardusi. Ka need ohud ei ole olnud üksnes teoreetilised. Iraani merevägi ja Iraani relvastatud rühmitused piirkonnas on korduvalt ohustanud ja ka otseselt rünnanud Pärsia lahte läbivaid eri riikide laevu. Samuti on huthid Iraani toetusel korduvalt rünnanud ja rüüstanud laevu Pärsia lahe piirkonnas.
Viimastel kuudel enne Iisraeli ja USA ühist operatsiooni Iraani vastu hoogustas Iraani valitsus ballistiliste rakettide tootmist ja tuumarajatiste taastamist, mis olid kahjustatud möödunud suviste õhulöökide tagajärjel. See oli otseseks ohuallikaks, mis tuli neutraliseerida. Tänaseks on Iraan tulistanud Iisraeli sadade ballistiliste rakettide ja droonidega. Iisraelis on hukkunud Iraani ja Hezbollah ühisrinde tulemusel
vähemalt 15 inimest ja haavatuid on üle 3000. Riigis valitseb eriolukord. Koolid ja enamus asutusi on suletud.

Režiim ei vali ohvreid
Kogu tsiviliseeritud maailma üllatas Iraani rünnak enda suhtes sõbralike araabia riikide vastu. Mitmed õhulöögid anti hotellide ja teiste tihedalt rahvastatud tsiviilobjektide pihta. Lisaks ähvardustele kogu tsiviliseeritud maailma vastu on Iraani äärmusislamistide režiim väga jõhkralt käitunud ka oma rahvaga. Tänavu jaanuaris suruti väga julmalt maha opositsiooni meeleavaldused. Surma said tuhanded Iraani
kodanikud, kes ei nõustunud valitsuse poliitikaga. Läbi aegade on valitsus oma kodanikelt nõudnud absoluutset kuulekust. Keelatud on olnud mitte ainult oponeerimine võimul olevale valitsusele, vaid ka igasugune vastuolu äärmusislamistlike tavadega. Mitte ammu tapeti noor daam, kes ei katnud oma pead vastavalt nõuetele.

Arvestades kõiki seniseid arenguid on Eestil kindlasti korrektne reservatsioonideta toetada USA ja Iisraeli ühisrinnet Iraani vastu. Vaatamata kõigile erinevustele tundub, et läänemaailma vihkamine on teinud Iraani ja Venemaa liitlasteks. Omavaheline relvasüsteemide jagamine on kindlasti suurendanud ohtusid neilt mõlemalt. Arvestades kõiki seniseid arengujooni on Eestil kindlasti korrektne reservatsioonideta toetada USA ja Iisraeli ühisrinnet Iraani vastu. Jääb vaid loota, et võimalikult ruttu saavutatakse seatud eesmärgid: lõpetada tuumavõimekus ja kaugmaaraketid ning terror merel ja terroristide relvastamine
piirkonnas. Parimal juhul ka režiimivahetus. Siiani on operatsioon olnud edukas, andes lootust seatud eesmärgid saavutada.