Jeruusalemma Palvushommikusöök New York’is
Peeter Võsu
18.09.2024
Vahetult pärast ÜRO tänavuse istungi algust New York’is toimus sellest mõne kvartali kaugusel, ühes Times Square äärses kõrghotellis Jeruusalemma Palvushommikusöök. Kui esmapilgul tundub, et neil kahel pole ju midagi ühist, siis pisut asja üle mõteldes tuleb välja et on, ja paljugi.
Iisraeli Suursaadik ÜRO juures, HE Danny Danon, kes oli ka Palvushommikusöögi üheks kõnelejaks, ütles, et ta on Iisraeli esindanud ÜROs alates 2015. aastast. Selle aja jooksul on ÜRO poolt Iisraelile tulnud 155 hukkamõistvat resolutsiooni. Kogu muu maailm kokku on saanud sama aja jooksul ligi kaks korda vähem.
Ka tänavu on esitatud ÜRO Peaassambleele hääletamiseks tekst, mis mõistaks Iisraeli olemasolu Juudas ja Samaarias (Jordani läänekaldal) hukka ja kohustaks kõigil juutidel kuue kuu jooksul sealt lahkuma.
Mitmed riikide esindajad ja hääletajad tõenäoliselt ei teagi, et juudiasundused on nendel aladel olnud läbi tuhandete aastate. Isegi 400 aastat Türgi Ottomani võimu ei ajanud neid sealt ära. Tänaseks on Iisraeli kodanikke nendel aladel üle poole miljoni. Lisaks veel Jeruusalemma ida poolsete alade elanikud, keda on üle 350 000. Kokku ligi miljon.
Kui ÜRO peaks selle resolutsiooni poolt hääletama, siis esimene ja lihtsam probleem on tehniline. Ei kujuta ette, kuidas poole aastaga kolitakse ära ligi miljon inimest koos nende kogu omandiga. Keerulisem probleem on see, et enamasti liberaalne lääs on alati olnud rahvuse ja rassi põhise diskrimineerimise vastu. Kuidas nad saaks nüüd selle poolt oma hääle anda?
Lahendus on muidugi selles, et vaatamata sellele, kuidas delegaadid hääletavad, ei lähe need inimesed sealt kuhugi.
Nii käesolevad kui ka varasemad ÜRO resolutsioonid olid Palvushommikusöögil mitmete ettekandjate teemadeks. Lisaks sellele räägiti nii muudest aktuaalsetest teemadest kui ka ajatutest olulistest küsimustest.
Haagis asuva juriidikaga tegeleva mõttekoja THINC direktor Andrew Tucker esitas põhjaliku ettekande, mis käsitles Iisraeli olukorda ja õiguseid rahvusvahelise õiguse seisukohast.
Ettekandjate hulgas olid mitmed Iisraeli valitsuse ja parlamendi liikmed. Nendest pikemad ettekanded tegid Minister Gila Gamliel, MP Ohad Tal, MP Matan Kahana ja MP Moshe Tur Paz. Kõige värvikam oli endise parlamendiliikme, Yehudah Glick’i sõnavõtt.
USA, kui korraldajariik panustas ka mitmete väärikate sõnavõttudega. Eriti väljapaistev oli Suursaadik David Friedman’i ettekanne, kellelt äsja ilmus raamat „One Jewish State“ (Üks Juudiriik). David Friedman oli USA suursaadikuks Iisraelis, kui USA kolis oma saatkonna Jeruusalemma. Tema initsiatiivikuse toel ei läinud sellega esialgu prognoositud viis aastat, vaid asi sai korraldatud kolme kuuga.
Sõnavõttudega esinesid veel USA Congressi liige Lee Zeldin, World Jewish Congress’i President Ron Lauder ja mitmed riigi- ja usutegelased. Kõne pidas ka mitmetele teatud-tuntud käte ja jalgadeta motivatsioonikõneleja Nick Vujcic.
Korraldajate poolt pidas kõne New York’i Osariigi Senator Rob Ortt. Samuti Palvushommikusöögi kaasesimehed, endine Congressi liige Michelle Bachmann, endine Knesseti liige Robert Ilatov ning Palvushommikusöögi direktor ja rajaja Albert Veksler.
Kui kellelgi on seda lugedes tekkinud küsimus, kuidas kõik need ettekanded ühe hommikusöögi raamidesse ära on mahtunud, siis peab möönma, et ei olegi. Palvushommikusöök oli tegelikult osaks kahepäevasest üritusest, mis olid tihedalt ja intensiivselt täis erakordselt suurepäraseid ettekandeid ja meeleolukat muusikat.
Omalt poolt sain lavalt lugeda lühikese Piibliteksti ja öelda tervituse Eesti poolt.
Kogu ürituse muutis erakordseks nii paik, kus üritus toimus, kui ka ajastu ja vahetu keskkond. Loomulikult jättis sõnavõttudele oma jälje sõjaseisukord Iisraelis, peatsed valimised USA-s ja ebakindel majanduslik olukord kogu maailmas.
Esmane tagasiside nende poolt, kes osa võtsid, on ülivõrdes positiivne. Lisaks suurtele ekspert teadmistele olid esitused vaatamata ärevatele aegadele ka julgustavad ja vaimulikult üles tõstvad.
Nagu pikemad konverentsid ikka, andis ka see võimaluse vanade suhete põlistamiseks ja uute rajamiseks. Seda eriti arvestades, et kohal viibis sadu inimesi rohkem kui 30 riigist.