Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul (1. Mo 1:5) ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 “ühikuks” (shalakim), millest igaühes on 76 “momenti” (rega’im). Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega. Näiteks jom alef (päev “a” ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui “päev seitse”. Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat).

Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva (“lühike kuu”) või 30 päeva (“täis kuu”). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal.

1.kuu: Tishrei (30 päeva)
2.kuu: Cheshvan (29/30 päeva)
3.kuu: Kislev (29/30 päeva)
4.kuu: Tevet (29 päeva)
5.kuu: Shvat (30 päeva)
6.kuu: Adar (29 päeva)
7.kuu: Nisan (30 päeva)
8.kuu: Iyyar (29 päeva)
9.kuu: Sivan (30 päeva)
10.kuu: Tammuz (29 päeva)
11.kuu: Av (30 päeva)
12.kuu: Elul (29 päeva)

Piibli algaegadel ei olnud kuudel eri nimesid. Neid nimetati nende järjekorras, alustades seitsmenda kuu Nisaniga, ning seda nimetati rosh chodeshim’ks (esimene kuu) (2. Mo 12:2). 1. Mo 8:14 mainitakse “teist kuud” ja Jeremija 52:12 “viiendat kuud”. Baabüloni vangipõlve ajal sai Tishrei aasta esimeseks kuuks, nagu see on tänapäevalgi. Kõige olulisem asi, mille järgi arvestatakse aasta algust (Rosh Hashana), on molad (“sünd”), ehk täpselt see moment, kui noorkuu seisab Päikese ja Maa vahel. Rosh Hashanad tähistatakse Tishrei kuu esimesel ja teisel päeval (Hesekieli 40:1).

Juudi aastate arvestus algab maailma loomisest. Kui me lisame 3760/1 tänapäevasele gregooriuse kalendrile, saame juudi aasta 3760/1+2000= 5760/1. Iisraeli kalendrites kasutatakse tänapäevani aastaarvude ja kuupäevade märkimiseks vanast ajast pärit arvude süsteemi. See põhineb heebrea tähestikul, mille igal tähel on oma kindel arvväärtus.

Kalendritesse trükitakse tavaliselt rööpselt nii juudi kui ka kristliku kalendri andmed. Sajandite vältel on juudi mõttetargad arutlenud selle üle, millisel kuul pühitseda aasta algust. Kas Tishrei või Nisan. Mõlemad on seotud pühade ja ajalooliste sündmustega. Egiptusest väljatulek ja seadusetelgi ehitamine toimusid Nisani kuus. Samas tähistatakse tähtsaid pühi ning Esimese ja Teise Templi sisseõnnistamist Tishrei kuus.