Iisrael võttis justiitsreformi osaliselt vastu

Iisrael võttis juuli lõpus vastu justiitsreformi osa, mida nad mitteametlikult nimetavad „mõistlikkuse seaduseks“. See osa muudab seni kehtinud korra, mis lubas Ülemkohtul tühistada iga Parlamendi poolt vastu võetud seaduse, põhjendades seda ebamõistlikkusega.

Uus seadus, mis nüüd vastu võeti, ei luba enam Ülemkohtul nii kergesti Parlamendi poolt vastu võetud seadusi tühistada. Edaspidi ei saa tühistada „Põhiseaduse“ kaaluga seaduseid ega ka vetostada ametisse nimetatud valitsusliikmeid.

Ülemkohtul säilib õigus vetostada seaduseid, kui need ei ole kooskõlas teiste seniste põhiseadustega või on juriidiliselt problemaatilised.

Seadused esitas Parlamendile Justiitsminister ja Asepeaminister Yariv Levin. Kõik valitsuskoalitsiooni 64 Knesseti liiget hääletasid selle poolt, andes seaduse vastuvõtmiseks turvalise enamuse.

Justiitsreformi vastu toimusid iganädalased meeleavaldused, mis kohati kaasasid kümneid tuhandeid osavõtjaid. Vahetult enne selle vastuvõttu toimus Tel Avivis ka suur meeleavaldus justiitsreformi toetuseks.

Knesset on augusti algusest alates sügisvaheajal, mis kestab Lehtmajade Püha lõpuni, oktoobri alguses. Hetkel ei ole selge, kas minnakse otsekohe edasi ka teiste justiitsreformi osadega või lükatakse need kaugemasse tulevikku.

Justiitsreformi järgmiseks oluliseks osaks, mida valitsus soovib muuta, on Ülemkohtunikke valiva kogu moodustamise kord. Soovitakse anda suurem otsustusõigus Knessetile ja vähendada juristide osakaalu selles kogus.

Kuna mitmed teised põletavad teemad on ka peale pressimas, võib juhtuda, et see osa justiitsreformist tuleb arutelu teemaks kaugemas tulevikus.

Peeter Võsu