logo
esipilt

"Iisrael on ainus koht maailmas, kus juutidel on võimalus kujundada avalikku elu oma traditsiooniliste ideaalide järgi"

Albert Einstein

Paasapüha

Esmaspäeval, 22. aprilli õhtul, päikese loojudes algas Iisraelis Paasapüha. Heebrea keeles on see Pesach. See on riigipüha, mis kestab kogu nädala. Iisraelis algab Paasapüha nädalaga ka Parlamendi töös ligi kuu aega kestev vaheaeg. Vaheaeg katab nii Paasapühad kui ka 13 – 14. maini tulevad Mälestuspäeva ja Iseseisvuspäeva.

Iisraeli Paasapüha peetakse juudi kalendri järgi, mis on meie kalendri osas liikuv. Tänavu need pühad ei kattu meie Ülestõusmispühadega, nagu oli möödunud aastal.

Iisraeli rahvas tähistab Paasapühaga Egiptusest lahkumist. Selle püha pidamise on Jumal neile seadnud, et nad ei unustaks milliste imede kaudu rahvas orjusest vabanes ja millega sai nende jaoks alguse rahvusriik vaba rahvana.

Ka tänapäeval täidetakse selle püha pidamiseks kõike vastavalt Jumala korraldustele Piiblis. Kuna rahvas pidi Egiptusest lahkuma kiirustades, sõid nad enne lahkumist lambaliha ja hapnemata leiba. Jumala korraldus Piiblis, 5. Moosese raamatus, 16. peatükis on selline, et seda püha pidades võivad nad süüa lamba, kitse või veiseliha ja hapnemata leiba. Seda kõike 7 päeva. Kogu selle aja jooksul ei tohi neil kodus olla haputaignat. Kästud on igal Paasapühal mõtelda päevale, mil rahvas lahkus Egiptusest.

Kogu rahvas peab seda vastavalt Piibli korraldusele. Paasapüha pidamiseks on juudi traditsiooni järgi välja töötatud õhtusöögi kord ehk Pesach Seder. See sisaldab Piibli lugemisi, rahva Egiptusest lahkumise loo jutustamist, hapnemata leiva ehk Matza söömist koos mitmete maitsetaimede, liha ja munaga ning viinamarja mahla või veini maitsmist söögi kõrvale.

Ka Eesti Juudi Kogukond tähistab igal aastal pidulikult Paasapüha. Paasapüha õhtusöök koos traditsioonilise tseremooniaga kestab mitu tundi.

Templimäe aktivistid on üritanud Paasapüha ajal läbi viia ka looma ohverdamist hävitatud pühamu vahetus läheduses. Iisraeli võimud ei ole seda siiani lubanud teha. Liikumine „Tagasipöördumine Mäele“ on igal aastal pannud välja auhinna, sellele, kes suudab ohverdamise tseremoonia läbi viia. Möödunud aastal oli pakkumine 20 000 Shekelit.

On teada, et seda on proovitud ka juba teha. Ka araablastele, kellel on kontrollimatu ligipääs Templimäele on pakutud raha, et peita ohvriloom kuhugi, kus saaks selle sobival hetkel võtta ja ohverdada. Siiani pole see siiski veel õnnestunud.

Iisraeli Peaminister Benjamin Netanyahu pidas pühapäeval, enne Paasapüha algust kõne, kus ta viitas eriliselt ka pantvangidele Gazas, kes ei saa pühade pidamisest osa võtta ja kelle vabastamiseks teeb valitsus kõik, mis võimalik.

Netanyahu võrdles oma kõnes Hamasi Egiptuse Vaaraoga, kes tegi oma südame kõvaks ja ei lubanud Iisraeli rahval lahkuda. „Seetõttu lööme neid veelgi valusamalt ja teeme seda juba varsti,“ ütles Peaminister. „Eelolevatel päevadel kasvatame nii militaarset kui ka diplomaatilist survet Hamasile, kuna see on ainus tee vangide vabastamiseks ja võidu saavutamiseks,“ lisas ta.

Pantvangide vabastamine on kogu Iisraeli meedias olnud nende Paasapühade põhiliseks teemaks.